Varem oli sellel kohal artikkel „Kakumäe lahe öölindudest“, mille väited ei vastanud tegelikkusele. Kirjutasime artikli ümber ja räägime nüüd Harku valla päris paigast, toetudes allikatele.
Kuus liiki
Rannamõisa maastikukaitsealal on kaitsekorralduskava järgi registreeritud kuus nahkhiirlaste liiki: tiigilendlane, veelendlane, põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, suurvidevlane ja pruun-suurkõrv. Kaitse-eesmärgiks on seatud põhja-nahkhiire, pargi-nahkhiire ja suurvidevlase kaitse. Kaitseala on nahkhiirtele eelkõige toitumisala – poegimis- või talvituskolooniaid ei ole siit teada.
Põhja-nahkhiir
Põhja-nahkhiir on keskmise suurusega nahkhiir, kelle tiibade siruulatus on 240–280 mm ja kehakaal 7–18 grammi. Selg on tumepruun iseloomuliku kuldkollase läikega. Ta on Põhja-Euroopa kõige arvukam nahkhiireliik ja Eestis domineeriv liik.
Pargi-nahkhiir
Pargi-nahkhiir on väike nahkhiir, kelle tiibade siruulatus on 230–250 mm ja kehakaal 6–15 grammi. See on rändliik, keda Eestis leitakse ainult suveperioodil ja kes saabub tavaliselt mais.
Suurvidevlane
Suurvidevlane on suur nahkhiir, kelle tiibade siruulatus on 320–400 mm ja kehakaal 19–40 grammi. Selg on läikiv punakaspruun ja kihvad on väga suured. Eestis on ta levinud paiguti mandriosas.
Lendlased
Veelendlane ja tiigilendlane on välimuselt sarnased, kuid tiigilendlane on suurem. Tiigilendlane on kantud ka EL loodusdirektiivi II lisasse. Kõik Eestis esinevad nahkhiired on loodusdirektiivi IV lisas.
Kuidas nahkhiiri aidata
Nahkhiired vajavad toitumisalasid ning suviseid ja talviseid varjepaiku. Kaitsekorralduskava soovitab säilitada vanu, õõnsustega puid ja vältida metsatöid 1. maist 15. augustini, kui nahkhiired on poegimiskolooniates. Vanad suured lehtpuud õõnsustega on nahkhiirtele sobivad varjepaigad.
Seire
Nahkhiirte seiret tehti kaitsealal kuni 2016. aasta sügiseni. Kuna tegemist oli liikide üksikisendite, mitte kolooniatega, seiret ei jätkatud. Harku vallas parandas ELF aastatel 2018–2021 tiigilendlaste talvitusolusid Humalas.
Nahkhiired ja vanad puud
2011. aasta inventuuri põhjal soovitati kaitsealal mitte raiuda vanu suuri lehtpuid, sest nende õõnsused on nahkhiirtele sobivad varjepaigad.
Kaitsekorralduskava järgi kuuluvad kõik kaitsealal registreeritud nahkhiireliigid II kaitsekategooriasse.
Korduma kippuvad küsimused
Mitu liiki nahkhiiri elab Rannamõisa kaitsealal?
Registreeritud on kuus liiki.
Kas nahkhiired talvituvad looduspargis?
Talvituskolooniaid ei ole teada; ala on eelkõige toitumisala.
Loe ka Tabasalu portaalist
Rohkem teemal „Loodus ja matkarajad“ leiad nendest artiklitest:
- Rannamõisa maastikukaitseala: mida ja miks kaitstakse
- Jumalakäpp ja must tuhkpuu: Rannamõisa panga kaitsealused taimed
- Vaade Tallinnale ja Kakumäe lahele Rannamõisa pangalt
