See artikkel on päevakava Suurupi tuletornide, vabadussamba ja Harku valla ranniku avastamiseks. Allikad on Vikipeedia, RMK, Rannamõisa maastikukaitseala kaitsekorralduskava ja Strantum.
Suurupi poolsaar
Suurupi poolsaar asub umbes 20 km Tallinnast läänes. Rannikut ümbritsevad läänest Lohusalu laht ja idast Kakumäe laht. Poolsaarel asuvad Muraste, Suurupi ja Viti küla ning poolsaare edelaosas on Vääna-Viti kaitseala. Harku vallal on kokku 22 km pikkune merepiir, millest suure osa moodustab pankrannik.
Ülemine tuletorn
Suurupi ülemine tuletorn on Mandri-Eesti vanim töötav tuletorn. Paekivist silindrikujuline torn rajati 1760. aastal, et laevadel oleks võimalik Naissaare ja Suurupi vahele tormivarju minna. Torn on 22 m kõrge. 63 meetri kõrgusel merepinnast asuvalt vaaterõdult avaneb vaade Tallinna ja Lohusalu lahele. Torni ümbritseb müüri ja 19. sajandi hoonetega linnak. Hooajal on ülemine tuletorn külastajatele avatud.
Alumine tuletorn
Suurupi alumine tuletorn on puidust neljatahulise tüvipüramiidi kujuline viilkatusega torn, mis valmis 1859. aastal. See on vanim töötav puittuletorn Põhja-Euroopas ja kuulub IALA 100 väärtuslikuma töös oleva ajaloolise tuletorni hulka. Ülemine ja alumine tuletorn moodustavad liitsihi, mis juhatab teed Tallinna sadamasse. Tuletornid ja linnakud on kultuurimälestistena riikliku kaitse all.
Suurupi vabadussammas
Suurupi külas avati 20. augustil 2017 Eesti Vabariigi taastamise 25. aastapäeval puidust vabadussammas. Autor on Silver Treiman. Sammas kujutab valges kleidis naist, tõrvik paremas käes. Valmistamiseks kulus kümme päeva ja maksumus oli umbes 3000 eurot, peamiselt annetustest. Samba õnnistas sisse kirikuõpetaja Avo Üprus ja avamisel esines Suurupi naiskoor Meretule.
Merekindlus Suurupis
Külas ja lähiümbruses asub mitu Peeter Suure merekindluse peapositsiooni, sealhulgas rannakaitsepatareid. Küla pangapealset osa läbib ajalooline Vana-Klooga maantee. Suurupis oli sadam ja sadamakail oli raudteeharu, mis 1920. aastate alguses oli ühenduses Liiva–Vääna raudteega. Loe: Peeter Suure merekindlus Harku vallas.
Vääna-Jõesuu
Poolsaare lääneküljel asub Vääna-Jõesuu – populaarne suvituspiirkond, kus Vääna jõgi suubub Lohusalu lahte. Küla põhjaosas on Suurupi ranna hiidrahn ning Viti kaitsepositsiooni varjendid, mis on ehitismälestised. Vääna jões kehtivad ranged kalapüügi piirangud.
Muraste
Muraste külas on Muraste mõisa varemed. Muraste paemurrus on Strantumi andmetel 11 korviga discgolfi harjutusrada. Talvel hooldatakse Muraste kooli staadionil suusarada koolide suusatundideks.
Rannamõisa pank ja Tabasalu
Poolsaare idaküljel Kakumäe lahe ääres on Rannamõisa pank ja Tabasalu looduspark. Samal päeval saab läbida RMK 3,5 km pikkuse loodusõpperaja. Tabasalu on valla keskus, kus elab peaaegu 4000 inimest.
Türisalu
Lääne pool asub Türisalu pank ja Türisalu maastikukaitseala (96,7 ha), mis loodi 1991. aastal. Klindil on kolmeastmeline Türisalu joastik. Loe: Türisalu pank ja Hamletimägi.
Päevakava soovitus
Alusta Suurupi ülemisest tuletornist (kui see on hooajal avatud), jätka alumise tuletorni ja vabadussambaga. Lõunaks peatu Vääna-Jõesuus või Tabasalus. Pärastlõunal mine Rannamõisa pangale või Muraste discgolfi rajale ning õhtuks tagasi Tabasallu.
Transport
Tabasalust Suurupi poole kulgeb Tallinna–Rannamõisa–Kloogaranna tee. Bussiga sõites vaata konkreetse päeva väljumisaegu lehelt transport.tallinn.ee.
Ohutus ja reeglid
Tuletornides järgi külastusreegleid. Merekindluse varemed võivad olla ohtlikud, nii et ära roni neile. Kaitsealadel püsi rajal ja talvel arvesta, et panga serv on libe.
Söök ja hooaeg
Tabasalus on Selver, Rimi ja söögikohad. Lahe teisel kaldal Kakumäe sadamas on Michelin Guide valikusse kuuluv restoran Puri. Kevadest sügiseni on valla elanike arv suvitajate tõttu peaaegu neljakordne; Suurupi ja Vääna-Jõesuu on valla hinnatud suvituskohad.
Suurupi küla
Suurupi (vanemad nimekujud Suuropi ja Surpe) on küla Harku vallas Suurupi poolsaarel. Harku valla andmetel elas 1. juuni 2012 seisuga Suurupis 878 elanikku. Külas asus Vana-Pääla mõis Vana-Klooga maantee ääres, mis oli Vääna mõisa kõrvalmõis. Suurupi järgi on nime saanud Pakri kihistu Suurupi kihistik.
Viti küla
Viti on küla Suurupi poolsaare edelaosas. Külas asus Viti mõis, samuti Vääna mõisa kõrvalmõis, ja küla saksakeelne nimi oli ajalooliselt Wittenpöwel. Vääna-Viti kaitseala nimi ühendab Vääna ja Viti küla.
Meriküla ja Tilgu koopad
Meriküla on Harku valla noorim küla – see eraldati 2018. aastal Ilmandu, Muraste ja Suurupi külast. Merikülaga on seotud Tilgu koopad, mis on koos Rannamõisa–Tiskre pangaga üleriigilise tähtsusega loodusmälestis. Rannamõisa ja Tilgu vahel on umbes 1 km laiune klindilaht.
Rannikukaitse roheline vöönd
Harku valla 2013. aasta üldplaneeringu järgi on Türisalu–Suurupi–Ninamaa–Muraste–Rannamõisa kaitsealad ja mereäärne koridor määratud piki rannikut kulgevaks roheliseks vööndiks.
Talvine retk
Talvel saab päeva siduda suusatamisega. Lume korral hooldab Strantum Tabasalu terviserajal 7,5 km suusarada ning koolide suusatundideks ka Muraste ja Vääna-Jõesuu kooli staadionil radu. Ülemine tuletorn on avatud hooajal, nii et talvel vaata tuletorne väljastpoolt.
Kalastajale
Vääna jões on kalapüük keelatud Vahiküla astanguist suudmeni, välja arvatud lõhe ja forelli püük kalastuskaardi alusel. Aasta läbi on keelatud püüda suudmele lähemal kui 1000 meetrit ning 1. septembrist 31. oktoobrini lähemal kui 1500 meetrit. Jõe Harku valla osas elutsevad jõesilm, lõhe, hink, võldas, paksukojaline jõekarp ja saarmas.
Harku valla sümbol meri
Harku valla vapil sümboliseerib sinine värv valla mereäärset asukohta ja taevaavarust ning põhjatäht viitab valla asukohale Eesti mandriosa põhjakaldal. Suurupi tuletornid on seda mereäärset identiteeti kõige paremini kehastav vaatamisväärsus.
Korduma kippuvad küsimused
Millal rajati Suurupi ülemine tuletorn?
1760. aastal.
Mis teeb alumise tuletorni eriliseks?
See on Põhja-Euroopa vanim töötav puittuletorn.
Millal avati Suurupi vabadussammas?
20. augustil 2017.
Kuhu suubub Vääna jõgi?
Lohusalu lahte Vääna-Jõesuu rannas.
Kas ülemist tuletorni saab külastada?
Jah, hooajal.
