See matkajuht aitab sul planeerida päeva Tabasalu looduspargis ja Rannamõisa pangal. Faktid põhinevad RMK, EELISe, kaitsekorralduskava, spordiregistri ja Vikipeedia andmetel. Enne minekut kontrolli ilmateadet ja raja seisundit.
Kus rada asub
Tabasalu loodusõpperada asub Rannamõisa maastikukaitsealal Tabasalu looduspargis Harju maakonnas. Rada on 3,5 km pikk. See kulgeb esmalt mööda pangapealset ning suundub seejärel mööda kivitreppi panga alla, kust tuleb ringiga tagasi raja alguspunkti. RMK nimetab vaatamisväärsustena Rannamõisa panka, pangametsa, Kakumäe lahte ja Tallinna panoraami.
Kuidas kohale tulla
Alustades Tallinnast, sõida mööda Rannamõisa teed Tabasallu. Pärast Rimi kauplust keera paremale Looduspargi teele ja sõida otse, kuni näed Tabasalu looduspargi väravat. Parkla jääb väravast vasakule. RMK andmetel on parklas ruumi 25 autole; spordiregistri andmetel on Looduspargi teel terviseraja juures 50 parkimiskohta.
Bussiga
RMK andmetel saab tulla bussidega 108, 108A, 109, 118, 122, 123, 124, 126, 127, 127A, 128, 128A, 129, 129A, 137, H1, H2, H4, H7, H8 ja H11. Peatused on Tabasalu (raja alguseni umbes 700 m), Kallaste (umbes 1 km) ja Mere tee (umbes 1,4 km). Väljumisajad leiad lehelt transport.tallinn.ee.
Raja kulg ja raskusaste
Pangapealne osa on tasane. Pangaalune osa võib olla raske: kõrge veetaseme korral tuleb ronida üle maha langenud puude ja panga küljest murdunud kivilahmakate. RMK hoiatab, et pangaaluse ja pangaserva rajalõigu läbimine võib olla varinguohu tõttu ohtlik. Vali sobivad jalanõud.
Rannamõisa pank
Rannamõisa pank on 30–32 meetrit kõrge ja on Pakri tüüpi astangu tüüpala. Pank on olnud kaitse all juba 1959. aastast ja 2000. aastal moodustati Rannamõisa maastikukaitseala. Panga serv on lõhede tõttu sakiline ja suuremaid eendeid nimetatakse kantsliteks; tuntuim on Kuradikantsel. Pangas paiknevad Tiskre kihistu ja Türisalu kihistiku tüüpleiukohad.
Infotahvlid ja puhkekohad
Rajal on rohkelt infotahvleid, mis tutvustavad loodusväärtusi ning looma- ja taimeliike. RMK andmetel on rajal 4 katusega pink-lauda, 5 grilli, pingid ja infotahvlid. Puhkekohtades tohib grillida ainult kaasavõetud grillsöega; lõkke tegemine grillidesse ei ole lubatud.
Mida näha
Pangapealselt avaneb vaade Kakumäe lahele ja Tallinna panoraamile. Klindipealses metsas kasvavad vanimad tammed lääneosas ja kunagise pioneerilaagri varemete ümbruses. Klindi servas kasvab rannamõisa tuhkpuu. Panga all näed liivakivipaljandeid, murrutuskulpaid ja madalas meres rändkive. Kaitseala koosseisu kuuluvad ka Tilgu koopad.
Kaitsealused liigid
Kaitseala eesmärkide hulgas on jumalakäpp (II kaitsekategooria) ja must tuhkpuu (III kategooria) ning nahkhiired põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir ja suurvidevlane. Ära nopi taimi ega talla niite: jumalakäpa kasvukohtade ohud on võsastumine, tallamine ja noppimine.
Terviserada samas piirkonnas
Samal alal on Rannamõisa–Tabasalu terviserada: 4 km klindipealne rada, 2,2 km õpperada ja 1,6 km inglise miil. Rajal on kolm treppi ja jõulinnak. Talvel on klindipealne rada suusarada. Loe lähemalt: Rannamõisa–Tabasalu terviserada.
Hooldus
RMK hooldab rada suviti kolm korda nädalas. Talvel sõltub suusaraja olemasolu lumest ning Strantum hooldab radu Harku valla tellimusel.
Ohutus
Püsi tähistatud rajal. Ära mine panga servale ega piirde taha. Hoia lapsi ja koeri lähedal. Varinguohu tõttu ära roni järsaku alla. Vii prügi endaga kaasa.
Üritused kaitsealal
Kaitsekorralduskava järgi võib sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul korraldada kuni 50 osalejaga rahvaüritust. Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet, kellelt saab küsida piirangute kohta.
Lähedal asuvad kohad
Tabasalu alevikus on kauplused, söögikohad ja Tabasalu Spordikompleks. Paari kilomeetri kaugusel Vääna-Jõesuu suunas on Rannamõisa kirik. Kakumäe sadam on lahe teisel kaldal Tallinnas. Loe ka: Vaade Tallinnale Rannamõisa pangalt.
Kui palju aega varuda
Meie soovitus: kui loed infotahvleid ja teed peatusi, varu 3,5 km ringile vähemalt paar tundi. Kui lisad terviseraja või piknikku, planeeri pool päeva.
Looduspargi lugu
Tabasalu looduspark loodi 1999. aastal Eestimaa Looduse Fondi algatusel MTÜ-na Rannamõisa maastikukaitseala koosseisus. 2006. aasta sügisel avati loodusrada, kuhu paigaldati infotahvlid. Tabasalu pankrannikul kasvas veel 2001. aastal haruldasi orhideelisi.
Pangamets lähemalt
Tallinna Botaanikaaed seiras 2005. aastal kaitsealal pangametsa ja klindipealset laialehist metsa. Pangamets allub vahetult mere mõjule: rusukalde alaosas ja liivakiviastangu servas meri uuristab kallast ning puud vajuvad merre. Ühes vääriselupaigas kasvab saare, sanglepa, pärna ja vahtra kõrval ka Kesk-Euroopa päritolu mägivahtraid, kes on kohanenud klindialuste niiskete tingimustega.
Klindilaht ja murrutus
Rannamõisa ja Ilmandu (Tilgu) vahel on umbes 1 km laiune klindilaht, kus karbonaatsed kihid puuduvad. Klindi alumine osa moodustab mere ääres 16 m kõrguse liivakivijärsaku, mida meri purustab; 2002–2018 ortofotode põhjal on alla varisenud umbes 20 m laiune kalda osa. Kaitsekorralduskava järgi on see üks väheseid kohti Eestis, kus saab täpselt määrata mere murrutuse kiirust paekaldal.
Hageni kivikülv
Tilgu kalda kohal on maastikuliselt huvitav kivikangur ehk nn Hageni kivikülv, mis koosneb 10–15 suuremast ja hulgast väiksematest rahnudest.
Geopark ja loodusmälestised
2010. aastal loodi Loode-Eesti geopark, mille kõige olulisem loodusmälestis on Põhja-Eesti klint. Rannamõisa maastikukaitseala on geopargi tuumalade hulgas. Eesti Ürglooduse Raamatu järgi on Rannamõisa–Tiskre pank, aluspõhja paljandid ja Tilgu koopad üleriigilise tähtsusega loodusmälestised.
Õpperetked
Keskkonnaharidus.ee kaudu saab tellida õpperetke Tabasalu looduspargis. Retkel liigutakse klindipealsel pinnatud matkarajal, kus kontrollitud liikumine on oluline, sest panga kõrgus on üle 30 meetri.
Korduma kippuvad küsimused
Kui pikk on Tabasalu loodusõpperada?
3,5 km.
Kas grillida tohib?
Jah, ainult kaasavõetud grillsöega; lõke on keelatud.
Kas pangaalune rada on raske?
Võib olla, eriti kõrge veetaseme korral.
Kust parkida?
Looduspargi teel, looduspargi väravast vasakul.
Kas rada on Natura alal?
Jah, Rannamõisa loodusala kuulub Natura 2000 võrgustikku.
