Varem oli sellel kohal artikkel „Kakumäe lahe kaitsealast“, mille väited ei vastanud tegelikkusele. Kirjutasime artikli ümber ja räägime nüüd Harku valla päris paigast, toetudes allikatele.
Kaitse ajalugu
Rannamõisa pank on olnud kaitse all maastiku üksikelemendina alates 1959. aastast (ENSV Ministrite Nõukogu 13. märtsi 1959 korraldus nr 331). Selle ala baasil moodustati 2000. aastal Rannamõisa maastikukaitseala (Vabariigi Valitsuse 30. mai 2000 määrus nr 175). Kaitse-eeskirja muudeti 11. novembril 2013. Tabasalu looduspark loodi 1999. aastal Eestimaa Looduse Fondi algatusel.
Kaitse-eesmärk
Kaitsekorralduskava järgi on kaitseala eesmärk kaitsta Rannamõisa panka ja sellega piirnevaid ranna-, metsa- ja poollooduslikke kooslusi, elustiku mitmekesisust ning kaitsealuste liikide elupaiku ja elupaigatüüpe.
Kaitstavad elupaigatüübid
Kaitstakse merele avatud pankrandu (1230), püsitaimestuga liivarandu (1640), kuivi niite lubjarikkal mullal (6210*), lubjakivipaljandeid (8210), koopaid (8310), vanu laialehiseid metsi (9020*) ning rusukallete ja jäärakute metsi ehk pangametsi (9180*). Rannamõisa loodusala esitati Natura 2000 võrgustiku nimekirja 2004. aastal.
Kaitstavad liigid
Kaitse-eesmärgiks on ka kaitsealused taimed must tuhkpuu ja jumalakäpp ning nahkhiired põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir ja suurvidevlane. Klindi servas kasvab rannamõisa tuhkpuu, musta tuhkpuu pisiliik, mille tüüppopulatsioon on 100–200 isendit.
Pangamets
Tallinna Botaanikaaed seiras 2005. aastal kaitsealal pangametsa ja klindipealset laialehist metsa. Pangamets allub vahetult mere mõjule: rusukalde alaosas ja liivakiviastangu servas meri uuristab kallast ning puud vajuvad merre. Klindipealses metsas kasvavad vanimad ja ilusamad tammed lääneosas ja kunagise pioneerilaagri varemete ümbruses.
Vööndid
Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja uute ehitiste püstitamine. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus. Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
Rahvaüritused
Kaitsekorralduskava järgi võib sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul korraldada kuni 50 osalejaga rahvaüritust. Piiranguvööndis on kuni 50 osalejaga üritus lubatud ka ilma nõusolekuta, kui seda ei korraldata selleks ettevalmistamata ja tähistamata kohas.
Korduma kippuvad küsimused
Millal loodi Rannamõisa maastikukaitseala?
2000. aastal; pank oli kaitse all juba 1959. aastast.
Kas kaitseala on Natura ala?
Jah, Rannamõisa loodusala kuulub Natura 2000 võrgustikku.
Kes on kaitseala valitseja?
Keskkonnaamet.
Loe ka Tabasalu portaalist
Rohkem teemal „Loodus ja matkarajad“ leiad nendest artiklitest:
- Vaade Tallinnale ja Kakumäe lahele Rannamõisa pangalt
- Nahkhiired Tabasalu looduspargis: kuus liiki klindimetsas
- Türisalu maastikukaitseala: klint, klindimets ja loopealsed
