Rannamõisa pank on Tabasalu kõige silmapaistvam loodusobjekt. Pank on 30–32 meetri kõrgune ja kuulub Põhja-Eesti klindi ehk Balti klindi koosseisu. Lisaks ilusatele vaadetele on see geoloogidele oluline koht, sest siin paljanduvad kivimid, mille järgi on nime saanud mitu kihistut.
Pakri astangu tüüpala
Rannamõisa maastikukaitseala kaitsekorralduskava järgi on Rannamõisa pank Pakri astangu tüüpala ning üks kaunimaid ja atraktiivsemaid astanguid. Panga serv on kivimeid läbivate lõhede tõttu sakiline ja suuremaid servast etteulatuvaid sakke nimetatakse kantsliteks.
Tabasalu kihistik
Kaitsealal asuv liivakivipaljand on alamordoviitsiumi Türisalu kihistu Tabasalu kihistiku stratotüüp. See tähendab, et just siin on kirjeldatud kivimikihti, mille järgi on kogu kihistik nime saanud. Teadlased üle maailma saavad sellele paljandile viidata kui võrdluspaigale.
Tiskre liivakivi
Naaberküla Tiskre järgi on nime saanud Rannamõisa pangas paljanduv Tiskre liivakivi. Sama panga koosseisu kuulub ka Tiskre paljand, kus paljanduvad Tiskre kihistu kivimid. Nii kannavad kaks Harku valla kohta – Tabasalu ja Tiskre – geoloogilisi nimesid.
Mida näeb panga all
Keskkonnaharidus.ee õpperetke kirjelduse järgi näeb trepist alla minnes klinti altpoolt ja eri ajastute pinnasekihte: lubjakivi ja liivakivi. Selgelt eristuvatest savisoontest saab võtta savi. Klindi vahelt väljuvad allikad, millest koguneb trepi kõrval vulisev oja.
Balti klint
Balti klint ulatub Rootsist Ölandi saarelt läbi Läänemere mööda Eesti põhjarannikut kuni Laadoga järveni. Linnulennult on see umbes 1200 km ja mööda klindiserva umbes 1600 km pikk. Suurem osa klindist asub Eestis. Klint koosneb paleosoikumi settekivimitest ja selle tekkelugu ei ole päris selge.
Miks pank mureneb
Klindiastang on pidevas muutumises: vesi, külm ja juured lõhuvad kivimit ning tükid langevad alla. Seepärast on õpperetkedel jutuks, miks klint mureneb ja miks seda maastikku tuleb kaitsta. Külastajale tähendab see, et panga serval tuleb püsida rajal ja mitte ronida kaljule.
Kaitse alla
Rannamõisa pank võeti kaitse alla juba 1959. aastal ja praegune kaitse-eeskiri kinnitati 2000. aastal. Kaitseala pindala on umbes 66 hektarit ning kogu ala kuulub Natura 2000 võrgustikku Rannamõisa loodusalana.
Loe ka Tabasalu portaalist
Rohkem teemal „Loodus ja matkarajad“ leiad nendest artiklitest:
- Kakumäe laht: Tallinna lahe osa Tabasalu ja Kakumäe vahel
- Harku järv: endine merelaht Tallinna ja Tabasalu vahel
- Tabasalu looduspark: roheline pärl Tallinna lähedal
