Vääna mõis on Harku valla üks ilusamaid mõisaid. Varem oli sellel kohal artikkel „Kakumäe külast“. Nüüd räägime Vääna mõisa ajaloost põhjalikumalt.
Kloostrimõis
Padise kloostri munkade asutatud Vääna kloostrimõisa kohta on esimesed teated 1306. aastast. Oletatakse, et mõis oli algul hästi kindlustatud tornlinnus, mille varemed on säilinud hilisema peahoone lähedal.
Tiesenhausenid ja Taubed
Fabian von Tiesenhausen omandas mõisa abielu kaudu Magdalena Krusega, kelle isa Eylart Kruse oli Vääna ja Ohukotsu mõisnik. 1554. aastal pärandas Fabian Vääna pojale Reinholdile. Hiljem läks mõis Taubede kaudu von Löwenitele.
Stackelbergid
1726. aastal müüs kindralleitnant Otto Johann von Maydell Vääna koos Pääla karjamõisaga Jürgen Johann von Stackelbergile. 1753. aastal ostis Vääna Narvast pärit kaupmees Friedrich Cramer oma tütrele Anna von Dückerile. 1774. aastal sai mõisa Otto Christian Engelbrecht von Stackelberg ja Stackelbergide käes püsis see kuni 20. sajandini.
Merekindlus ja võõrandamine
1917. aastal eraldati Väänast 139 tessatiini maad Peeter Suure merekindluse jaoks. 1919. aasta maareformiga võõrandati mõis, kuigi 1920. aasta aprillis olid selle pärinud Peter Ernst von Stackelbergi pärijad.
Mõis täna
Härrastemaja ja park on hästi säilinud ja restaureeritud. Mõisas tegutseb Vääna mõisakool ning tall-tõllakuur on samuti renoveeritud ja kasutusel. Harku valla Vikipeedia artikli järgi on Vääna mõisahoone üks valla ilusamaid.
Külastus
Mõis asub Vääna külas Vääna jõe ürgoru ääres. Pargis saab jalutada, kuid hoone on kooli kasutuses. Vaata ka pargis olevaid vasallilinnuse varemeid.
Pääla ja Viti
Vääna mõisa juurde kuulusid Pääla karjamõis ning Viti mõis. Vana-Pääla mõis asus Suurupi külas. Nii ulatusid Vääna mõisa maad kunagi kuni Suurupi poolsaareni.
Mõisakool
Vääna lasteaed-algkool asutati 1862. aastal ja tegutseb mõisahoones tänaseni. See teeb Väänast ühe neist mõisadest, kus haridustraditsioon on kestnud üle 160 aasta.
Korduma kippuvad küsimused
Kes asutas Vääna mõisa?
Padise kloostri mungad; esimesed teated pärinevad 1306. aastast.
Kellele mõis kuulus kõige kauem?
Stackelbergidele, kelle käes oli mõis 18. sajandist 20. sajandini.
Loe ka Tabasalu portaalist
Rohkem teemal „Ajalugu ja kultuur“ leiad nendest artiklitest:
- Rannamõisa kalmistu: kuulsad inimesed, kes on maetud Tabasalu lähedale
- Tallinna–Vääna raudtee: merekindluse rongiliin, mida enam pole
- Rannamõisa kirik: Tabasalu lähedane pühakoda
