Helme kiriku varemed ja kellatorn: ajaloopärl Valgamaal

Tabasalu lähedal on Rannamõisa kirik, mis valmis 20. sajandi alguses. Hoopis vanema kirikuloo leiab Lõuna-Eestist Helmest. Helme Püha Neitsi Maarja kirik asub Valgamaal Tõrva vallas ja sellest on tänaseks alles vaid varemed. Kirjutame siin, mida sealt leida ja kuidas see Põhja-Eesti kirikutega võrreldes paistab.

Kiriku ajalugu

Helmesse ehitati kirik arvatavasti juba 13. sajandil, kuid esimesest hoonest pole midagi säilinud. Uus Maarja kirik ehitati 14. sajandil. Liivi sõjas sai hoone kannatada ning 1613. ja 1640. aastal seisis see varemetes. 1674. aastaks oli kirik taastatud, kuid 1702. aastal, pärast Hummuli lahingut, põletasid Vene väed selle. 18. sajandi keskel taastati pühakoda uuesti.

Torn ja 1944. aasta lahingud

Suuri kahjustusi sai kirik 1944. aasta sügislahingutes. Esmalt kasutas Saksa sõjavägi kirikutorni suurtükitule juhtimiseks ja Nõukogude pool püüdis torni hävitada. Mõni päev hiljem pooled vahetusid ja nüüd üritas torni hävitada vastaspool. Nii jäigi kirikust järele varemeansambel, mis on kultuurimälestis.

Varemed tänapäeval

Helme Maarja kogudus soovib varemed konserveerida ja kasutada neid vabaõhukirikuna. Igal aastal peetakse 15. augustil maarjapäeva jumalateenistus kirikuvaremete juures pargis. Kirikuarhitektuuri kohta leiad ülevaateid lehelt eestikirikud.ee, arhiividokumente aga Rahvusarhiivist (ra.ee).

Kuidas külastust planeerida

Helme kandi kohta leiad infot lehelt Helme kodukandi leht ja looduselamuste kohta lehelt loodusportaal. Varemed asuvad õues, seega vali mugavad jalanõud. Kuna tegu on mälestisega, ära roni müüridele.

Helme lähiümbrus

Kirikust umbes 500 meetrit lõuna pool paiknes hiliskeskaegne Issanda Ihu kabel, mis hävis 18. sajandil; ka sellest on alles varemed. Kirikuvaremete ja kabeli vahel liikudes saab hea pildi sellest, kui tähtis paik Helme keskajal oli. Kui külastad varemeid suvel, sobib sinna minna näiteks 15. augusti maarjapäeva paiku, mil koguduse jumalateenistus toob varemetesse elu. Muul ajal on koht vaikne ja sobib rahulikuks jalutuskäiguks ning pildistamiseks. Pildistades ära astu müüridele ega vigasta müüritist, sest iga kivi on osa kaitsealusest mälestisest.

Helme ja Tabasalu kirikud

Helme kirik on näide sellest, kuidas sõjad on Eesti pühakodasid korduvalt hävitanud ja kogukonnad neid uuesti üles ehitanud. Tabasalu lähedal asuv Rannamõisa kirik on hoopis noorem: see ehitati peamiselt aastatel 1900–1901 ja pühitseti 1905. aastal.