Tabasalu kandis on üks suurem järv – Harku järv. Ida-Virumaal Alutagusel on aga terve järvestik, kuhu kuulub 42 järve. Kurtna järvestik on Eesti suurim järvestik ja asub Alutaguse ja Toila vallas Iisaku-Illuka mõhnastiku põhjaosas. Rohkem Alutaguse lugusid leiad lehelt Alutaguse kodukandi blogi.
Kuidas järved tekkisid
Kurtna järved on tekkelt termokarstilised. Mandrijää taganemisel jäid maha kruusa ja liivaga kaetud hiidjääpangad, mis hiljem sulasid ning nende asemele tekkisid söllid ehk sulamisnõod. Mahajäänud kruus ja liiv moodustasid mõhnastiku ja oosid. Kurtna mõhnastik paikneb mattunud Vasavere ürgoru kohal.
Järvede suurus
Järvede suurus ulatub 0,2 hektarist kuni 141,2 hektarini. Suurim on Konsu järv, mis on aga jäetud väljapoole kaitseala piire. Teised tuntumad on näiteks Jaala järv, Suurjärv ehk Kurtna järv, Räätsma järv ja Nõmme järv. Mõned järved on väga väikesed, näiteks Sisalikujärv ja Punane järv on vaid umbes 0,1 hektarit.
Kaitse
Järvede ja neid ümbritseva nõmmemetsa kaitseks loodi 1987. aastal Kurtna maastikukaitseala, mis on 2557 hektari suurune. Mõnes järves kasvab haruldasi taimi, näiteks vesilobeelia ja järv-lahnarohi. 2018. aastal sai Kurtna maastikukaitseala osaks Alutaguse rahvuspargist.
Probleemid
Järvede veetase on langenud keskmiselt üle 4 meetri. Seda on põhjustanud põlevkivikaevandused, rabade kuivendamine ja Vasavere veehaardest pumbatav põhjavesi. Suurim langus, 7,2 meetrit, on Liivjärves. 2006. aasta juulis puhkes Liivjärve ääres metsatulekahju, mis hõlmas üle 80 hektari metsa ja kõrvaloleva turbavälja ning mille kustutamine võttis mitu nädalat.
Võrdlus Harku järvega
Harku järv on hoopis teistsuguse tekkelooga: see on kunagine Läänemere osa, mis eraldus maakerke tõttu umbes 2000 aastat tagasi. Järv on 1,64 km² suur ja kuni 2,5 meetrit sügav. Kurtna järved on aga väikesed ja sageli sügavad nõod mõhnastiku vahel.
Külastus
Kurtna on Tabasalust mitme tunni autosõidu kaugusel, nii et see sobib nädalavahetuse retkeks koos teiste Alutaguse rahvuspargi paikadega. Liigu tähistatud radadel ja tee lõket ainult selleks ette nähtud kohtades, sest nõmmemets on kuival ajal tuleohtlik.
Kurtna järvedest saavad alguse ka jõed: Suurjärvest algab Vasavere jõgi ja Peen-Kirjakjärvest Mustajõgi. Konsu järvest pumbatakse vett Kohtla-Järve tööstusele ja linnale, mis näitab, kui tihedalt on looduskaitse ja tööstus selles piirkonnas põimunud.
Loe ka Tabasalu portaalist
Rohkem teemal „Päevaretked“ leiad nendest artiklitest:
- Vasalemma kultuuripäev ja Vasalemma alevik – naabrid Lääne-Harjus
- Rõuge mõis ja kihelkond: Võrumaa ajalugu lühidalt
- Kallaste kalasadam ja Peipsi läänekallas
